Pidupäev.

Tähistan jaanipäeva maa kaevamise, kivide tassimise ja põranda lammutamisega. Ülimalt hea tuju on. Ausalt.

She painted fire across the skyline.

Läksin youtube-i, et lihtsalt oma ööde lemmik artisti postitada whoknowswhybecausenobodylikesdronebutmeitseems ja sattusin juhuslikult selle video otsa. Praeguses hetkes oli see vist kõige ilusam asi mida ma vaadata oleks saanud. Kui keegi teab kedagi, kes samamoodi arvab siis andke teada, sest seda inimest ma armastan.

https://www.youtube.com/watch?v=gI4a3vJy3xM

Mõtted.

Käisin täna gümnaasiumi lõpuaktust vaatamas. Eks pani natuke mõtlema. Eriti jäi meelde hetk kus loeti ette lõpetajate vastusi küsimusele "Kus sa näed ennast 10 aasta pärast?". Ootasin teistsuguseid vastuseid, kui aus olla. Küll taheti ilusalonge avada ja meigikunstnik olla. Kõrgkoolide lõpetamine ja töökohad. Ise sama peale mõeldes tekkisid küll pigem mõtted selle kohta milline inimene ma olla tahan, mitte mida ma saavutanud olen. Ei teagi mida arvata sellest, aga ma arvan, et gümnaasiumi lõpetades ma oleksin sama öelnud.

Enda lõpetamine tundub väga väga ammune minevik. Natuke igatsen seda aega kus optimism oli piiritu ja mõttes oli ainult mida ma saavutan nüüd mõne aasta jooksul. Läks natuke teisiti kahjuks või õnneks. Aga nagu ühes kõnes öeldi, põrumisest õpib palju rohkem kui edust. Kõigega rahul olles inimene ei pinguta. Arvan, et olen palju õppinud end ümbritseva ja ka iseenese kohta paari viimase kohutava aasta jooksul. Kindlasti väärtustan palju rohkem neid paari inimest keda ma olen tahtnud enda lähedale jätta.

Kõik kes seda loevad, teadke, et olete väga olulised minu jaoks ja kahtlen, et ilma teieta oleksin täna nii hea kui ma olen. Aeg on muuta seda, mis mulle ei meeldi ja suurendada seda mis mulle meeldib. Aeg on pingutada, kui olukord on halb.

10 aasta pärast olen ma õnnelikum kui praegu.

Tänan lugemast,
-Hea inimene.


PS. Unustasin soundtracki lisada, siin ta on:

 

Stay the same.

 Okei vahepeal päris palju tegelikult toimunud.

Olin maal nädal aega. Pügasin hekki, niitsin muru. Aga see pole absoluutselt oluline. Üldiselt oli olek suhteliselt tume, ei kannata emaga koos olla enam üldse. Ei ole meeldiv tunne kui mind koheldakse kui 12 aastast. Anyway, käis kena külaline, grillisime liha ja mõne jaoks esimest korda vahukomme. Oli tore, rääkisime juttu, mõni teema meeldiv, enamus mitte nii väga. Pole viga, mõni asi oli vaja selgeks teha. Täielikku selgust kokku ei leppinud, aga mulle piisas, et mõtetega edasi liikuda ja jätta mõned asjad mis pikalt vaevanud unustuste hõlma. Vähemalt seda ma plaanin teha.

Täna Tallinna tagasi tulles oli huvitav. Panin arvuti tööle, TeamSpeak tööle ja kui ütlesin "hey friends" oma online buddydele, tervitati mind nagu ma oleks aastaid eemal olnud. Tegelikult olin ühe nädala. Naljakas minu jaoks. Oli väga hea kerge escapism teha.

Järgmine nädal tuleb küllaltki tõsine. Töö otsimine läheb päris karmiks ära, mulle tundub.

Tundub, et Tallinna elama jäämine on küllaltki kindel variant nüüd. Ausalt öeldes ma arvan, et ma ei suudaks Viljandisse tagasi minna, nüüd kui ma seda nädal aega kogesin.

Mul oli see eemal olnud nädal väga palju asju mõttes, aga nüüd kui ma üritan sellele mõelda, ei oska midagi siia kirjutada. Ju siis ei olnud oluline. Peamine vist siiski, et nüüd tunnen end hästi. Üritan hinnata seda mis mul on, mitte igatseda seda mida mul ei ole. Olen rahul endaga. Leian töö, elatan end ise ja ehk üks päev ma ei pea enam vaatama kõrvalt kuidas teised inimesed elavad, vaid tunnen, et ma ise ka elan. Elus on mitu nautida. Loodan ainult, et on seda kellegagi jagada.

Ah fuck... vaatan korra üles ja näen mis pealkirja panin siia. Tuli meelde. Seda lauset sai kunagi palju öeldud. Naljakas. Keegi ei ole jäänud samaks, väga palju on muutunud. Ei kahetse. Ei tunne, et ma oleks elus teinud midagi kohutavat. Muidugi oleks saanud olla tublim, parem, rõõmsam etcetera etcetera. Pole viga, olen ikkagi mina ja mina olen heaim.

Kell saab kohe 4, ma lähen teen õues suitsu, vaatan öist tallinnat ja mõtlen kui hea ma olen.

Head ööd, mu sõbrad.

Yours faithfully,

-M

PS: Kirjutamise soundtrack

Muusika.

Ei taha küll seda toredat nurgakest internetis üheks järjekordseks muusikablogiks muuta aga lihtsalt see album on liiga võrratu minu jaoks, et seda mitte jagada. Lemmikalbum *shels järel.
Iga kord seda kuulates on lihtsalt hea tuju!

Nostalgia.

Rüüpan rahulikult õlut, tunnen end hästi vahelduseks ja sümpatiseerin kunagise leemikalbumiga.

Dystopia.

Otsin tööd. Tuju nullis. Muusika hoiab siiski enam-vähem rõõmsana. Give me beauty or give me death.

Another perfect day.

Today I stopped and stared,
I realised I just don't care,
A chasm black and wide,
Between me and mankind.

I've walked this earth 1000 years,
Seen the pain and the tears,
An outcast all alone,
Take me back beyond the sun....

Like you've been away till another day
Like you've been away till another day
Like you've been away till another day
Like you've been away till another day

It's like you've been away till another day 
Like you've been away till another day 

Like you've been away till another day 

Like you've been away till another day 

Another perfect day 
Another perfect day

Another perfect day

Another perfect day

Hollow life.

Mõttetult tühi nädal olnud. Mõned asjad häirivad aga enamasti lihtsalt tühi olla. Ei oskagi nagu muud väga rääkida sellest. Järgmine nädal ma ei saa igatahes sellist asja endale enam lubada. Eks näis mis saab. Aa ja kinno pidime siin minema kellegagi ju. Hea, mingi tegevus juba plaanitud. Positiivne.

Minu jaoks on veider, et ma pole põhimõtteliselt kunagi oma elu jooksul väga unenägusid näinud. Nüüd viimased kuu-paar on ikka väga tihti mingid veidrused. Täna näiteks sain kooli sööklast väga kena teenindajaneiu telefoninumbri. Kahjuks unes siis jah...

Neat stuff.
-M