Pask tuju on. Kõik läheb hästi, aga tuju on siiski MMM ja isegi hullem. Ei tea, ei oska ausalt öelda mis seda põhjustab. Olen rahul eluga aga siiski miski jääb puudu.
Here is my life
Take my everything, paint me black across the air
Nothing in this fear of fears
Constant Nihility
Inimesed ajavad närvi, aga samas tahaks, et oleks keegi juures. Ei tea, ei mõista ennast jälle, passin siin segaduses.
In actual news.
Esiteks, kohevarsti dota võistlused. Kas lõpuks teen midagi selle ülimõistlikult kulutatud 1410 tunniga... jah seda on palju... aga palju mõistlikum ju kui õppida, tööd otsida või isegi korraks alustatud muusika tegemise hobi õppida. Palju mõistlikum!
Natuke hiljem lähen ütlen jälle tere kaitseväe värbajate värdjatega. Enne oli suhtumine, et kui tahavad mind, siis lähen. Nüüd ma ilmselt teen kerge killing spree kui üritavad võtta mind. Fuck this, just keeran selle uue lehekülje elus ja siis viskan kõik nahhui ja lähen istun metsas ja kujutan ette, et olen sõjas? No thank you, ma tegin need mängud 10 aastaselt naabripoisiga ära juba oma puust meisterdatud püssidega.
Töö ja elukohaga olen siiani rahul. Ei kurda. Palk on uskumatu arvestades tööd mida ma teen. Luksus ei ole, aga elan ära. Kolme kuu pärast läheb number suuremaks ka.
Järgmine kuu leian aega ja veedan aega ühe natukene unustatud inimese ja ühe päris palju unustatud inimesega. Naljakal kombel mõlemad Viljandis. Rääkides Viljandist.... pole ligi kaks kuud käinud seal, emaga pole kuu aega rääkinud... ausalt-öeldes on hea tunne... see pidev suhtumine minusse kui 12 aastasesse hakkas ikka tõsiselt närvidele käima.
Need another beer.
Fuck man, miks ma tunnen ennast pidevalt täiesti erineva inimesena teistest... Kõik siin maailmas tundub nii ebaloogiline. Ja kui ma isegi leian midagi mis tundub, et võiks rõõmu pakkuda suudab alati mulle pettumust valmistada. Ei mäleta viimast korda, kui miski läks nagu lootsin.
Besides life I have nothing left to give
Lies brought you here, welcome to yourself
You are afraid your lies will never come true
Will never surface for themselves
Ei tea, ehk läheb see vana hea melanhoolia üle mingi hetk sama lambist kui ta tuli. Loota vast võib... oh wait... loodan, et ei lähe üle.
Peace out
-Best person in the world
PS. soundtrack eelmises postis... tund aega max volume peal käinud... keegi teist ei taha seda 1 minutki kuulata...
Here is my life
Take my everything, paint me black across the air
Nothing in this fear of fears
Constant Nihility
Inimesed ajavad närvi, aga samas tahaks, et oleks keegi juures. Ei tea, ei mõista ennast jälle, passin siin segaduses.
In actual news.
Esiteks, kohevarsti dota võistlused. Kas lõpuks teen midagi selle ülimõistlikult kulutatud 1410 tunniga... jah seda on palju... aga palju mõistlikum ju kui õppida, tööd otsida või isegi korraks alustatud muusika tegemise hobi õppida. Palju mõistlikum!
Natuke hiljem lähen ütlen jälle tere kaitseväe värbajate värdjatega. Enne oli suhtumine, et kui tahavad mind, siis lähen. Nüüd ma ilmselt teen kerge killing spree kui üritavad võtta mind. Fuck this, just keeran selle uue lehekülje elus ja siis viskan kõik nahhui ja lähen istun metsas ja kujutan ette, et olen sõjas? No thank you, ma tegin need mängud 10 aastaselt naabripoisiga ära juba oma puust meisterdatud püssidega.
Töö ja elukohaga olen siiani rahul. Ei kurda. Palk on uskumatu arvestades tööd mida ma teen. Luksus ei ole, aga elan ära. Kolme kuu pärast läheb number suuremaks ka.
Järgmine kuu leian aega ja veedan aega ühe natukene unustatud inimese ja ühe päris palju unustatud inimesega. Naljakal kombel mõlemad Viljandis. Rääkides Viljandist.... pole ligi kaks kuud käinud seal, emaga pole kuu aega rääkinud... ausalt-öeldes on hea tunne... see pidev suhtumine minusse kui 12 aastasesse hakkas ikka tõsiselt närvidele käima.
Need another beer.
Fuck man, miks ma tunnen ennast pidevalt täiesti erineva inimesena teistest... Kõik siin maailmas tundub nii ebaloogiline. Ja kui ma isegi leian midagi mis tundub, et võiks rõõmu pakkuda suudab alati mulle pettumust valmistada. Ei mäleta viimast korda, kui miski läks nagu lootsin.
Besides life I have nothing left to give
Lies brought you here, welcome to yourself
You are afraid your lies will never come true
Will never surface for themselves
Ei tea, ehk läheb see vana hea melanhoolia üle mingi hetk sama lambist kui ta tuli. Loota vast võib... oh wait... loodan, et ei lähe üle.
Peace out
-Best person in the world
PS. soundtrack eelmises postis... tund aega max volume peal käinud... keegi teist ei taha seda 1 minutki kuulata...
No comments:
Post a Comment